3. päev – soolakaevandusest segadusse

Kikerikii – kikikk; Kikerikii – kikikk. Nii äratasid meid huvitavad Poola kuked. Ikka nii, et vana kukk laulab ees: kikerikii ja noor kordab järgi: kikikk ja ei tule välja. Vana jälle vihastub ja õpetab kuidas on vaja, noor proovib ka… Lõpuks vana kukk vist vihastus ja lausa käratas nii nagu jaksas. Nüüd ei teinud noor enam piuksugi… Ei tea kas inimestel ka vahest nii…? et vanem vihastub, kui nooremal välja ei tule ja noor ei proovigi enam…

Aga täna on pühapäev ja meie oleme Poolas, kus suur osa elanikkonnast läheb missale. Ärkame toredas Villa Rosa öömajas, kus saame missat hoopis telekast vaadata.

GPS seade leidis selle öömaja (motelli) enam-vähem (300 m erinevusega) üles. Väga hea koht vaid 200 eek eest (2 inimest 400 eek). Eestis on sellised kohad 600 eek. Peremees rääkis kenasti vene keelt. Kes iganes otsib Varssavis öömaja, siis soovitan soojalt. Korralikud toad, dush, tv, tasuta wifi, hommikusöök. Kui soovi, siis saab kasutada ise kööki, et seal süüa teha, ka on väljas grillimise koht. Lisaks annab peremees jalgrattaid kasutada kui soovid. Hommikusöögiks oli hea Poola vorst, võileivad, sink, juust, kohv… Mis sa hing veel tahad.

Suund läks ühte Poola soolakaevandusse Krakovi lähedal, kohas nimega Wieliczka. Sellega saab tutvuda järgneval aadressil http://www.kopalnia.pl/
Üks suuremaid sellelaadseid kaevandusi kogu Euroopas. Äitäh Üllele ja Meemole, kes seda soovitasid! Tõeliselt tore elamus.

Maa all kuni 120 m sügavusel on soolakaevandus, kuhu kaevurid on omal ajal peale käikude teinud ka ilusaid kambreid ja isegi kabeleid… Nüüd on seal tore muuseum. Käisime mööda soolakäike ja soolakambreid, kaasa arvatud maaalused soolavee järved. Kogu ekskursioon võttis aega umb 1,5 tundi ja maha tuli kõndida ka umb 1,5 km. Väga huvitav ja kordumatu elamus… Pileti hind tasus asja ära…

„Maapealne“ MacDonaldsi kanaburger maitses päris hästi peale külaskäiku trollide juurde maa all Otsustasime, et sõidame kooli suunas niikaua, kuni jõuame Tshehhi. Otsus hea, aga teostus on vahel märksa keerulisem. GPS juhatas meid kiirteele, sõit nagu lepase reega. Siis aga üllatus – see oli maksuline tee, kahel korral küsiti 8 zlotti. See leparee sõit oli päris kallis. Polnud aimugi, et Poolas on ka maksulised teed… Siis sai pandud GPS tööle nii, et väldib edaspidi maksulisi teid… Sealt meie vead algasidki… Nüüd juhatas ta meid tõesti kõrvalistele teedele. Aga kuna oli pime, ei osanud me midagi kahtlustada. Tee läks järjest kitsamaks, pimedamaks, käänulisemaks. Ja üha kõrgemale, kõrgemale… kuni korraga näed, et ümberringi on täiesti pime, mingid mahajäetud külad, käänuline külatee…Tagatipuks jamas GPS, mis ei osanud enam korralikult arvutada. Mingil ajal sõitsime täiesti „pimesi“. Jah, me ju tahtsime vältida halba ja saime veel hullema. Tahtsime vältida maksulisi teid ja saime mis soovisime. Siit moraal – mitte alati ei ole võimalik elus vältida raskusi, mis tulevad, vastasel juhul valid tee, mis on veelgi raskem ja käänulisem kui senine elu on olnud… Kas pole?

Lõpuks jõudsime Tshehhi piirini ja läksime tagasi kiirteele. Otsisime sobivat kohta ööbimiseks ning jäime pidama teeäärses bensiinijaamas ning ööbisime autos… Automüra oli suur, aga uni veel suurem… Mmmm

Tänased pidldi: