9. päev – teekond mere äärde

Montresori külas

Hommikul selgub, et vihma on sadanud. Õhk karge ja mõnus. Kell 8 näitas 18 C. Lisaks oli suhteliselt tuuline ka. Tahaks hommikukohvi, aga ei ole terves külas sellist kohta avatud. Sõidame edasi. Teel peatume ühes kenas väikelinnas, kust saame tassi espressot ja toidupoest saia. Sai-sai-sai… ikka ainult sai…

Toursi Katedraal

Toursi jõudes saame kenasti pargitud. Katedraal on lähedal. Jana jaoks hakkavad need katedraalid tunduma üsna ühesugused. Rein vist teab erinevusi ka. Vaatame veel ka kohalikku lossi. Otsime mingit kohvikut, aga tundub et need avatakse alles keskpäeval. Sõidame edasi.

d’Azay-le-Rideau

Järgmine peatus on juba vihmaga Chateau d’Azay-le-Rideau. Parkimine on tasuta ja head see ei tähenda. Nii ongi – rahata sisse ei saa. Maksame 8 eur nägu ja saame vihma käest lossi varju. Väga palju ruume seal pole eksoneeritud, aga hea plidi saab küll. Väljast on täitsa muinasjutuloss, mida ümbritseb vesi. Aias on huvitavad okaspuud ja modernne kunst. Linnas joome kohvi, vahelduseks espressole Cafe au Lait Ilm läheb soojemaks, juba 23 C-ni. Päike vaheldub vihmaga, tuul püsib. Lõpuks ometi saame netti. Tele2 on netipulgaga ühenduse tööle saanud. Kiire e-mailide kontroll ja pangas käik.

Plessis-Mace Kindlus

Järgmine peatus on Plessis-Mace.
Pigem kindlus ehk linnus kui loss. Suht vana, keskaegne. Seest on korda tehtud. Sissepääs taas maksab, aga luusime ise niisama ringi ja teeme pilte-filmi. Huvitavad puud ümberringi, kraavi kallastel luusivad kitsed ja kraavivees ujuvad haned. Ümber lossi vanad, natuke lagunenud müürid. Igal juhul mõnus vaheldus ilutsevatele lossidele. Üks okastega pallike sai puu küljest mälestuseks kaasa võetud.

Chateau Du Plessis-Mace on viieteistkümnendast sajandist pärit kaitsekindlus. Renoveeritud renessansi stiilis.
http://www.chateau-plessis-mace.fr

Edasi sõites teeme kiirtee ääres peatuse. Täisautomaatse puhastussüsteemiga WC tekitas algul parasjagu segadust. Ja isegi tasuta. Valged lehmad on ka siin tee ääres nagu Belgiaski. Isegi paari eeslit saab näha. Mis nad nendega teevad, ei tea, künnavad äkki
Vahepeal jääb vihm ära ja päike piikub korraks. Temperatuur, mis enne näitas +17C on nüüd juba +22C. Kell on 18:11. Muide, ikka veel pole näinud ühtegi McDonaldsit. Otsime. Esimesel katsel saame tünga! Pedro seda ei teinud, aga Prantsusmaa eksitavad teed juhatavad sildid küll… Uuele katsele. Tänu McDonaldsi eest! Uskumatu, et nii saab öelda, aga seekord saab, sest peale kõhutäie saab seal tasuta netti. Meilid laetud, vajalik info vahetatud ja reisiplaanid ümber mängitud, oleme jälle teel. Päikeseloojang seekord saatmas….

Teel võtame diislit, 1.10 eur/l. Aga õues on vaid +15C. Prr! Ööseks jõuame linna nimega Perros-Guirec. Igal pool 2 tärni hotellid, 60 eur tuba. Hehhee, linn ise mere ääres. Otsi kohta kus sa saad… Lõpuks leiame parkla, kus kenasti ka haagissuvilad on pargitud. WC on olemas ja puha. Hurraa! Autosse ja magama.

Pildigalerii: